Otsekohesus kui misantroopia alge
endale vaenlasi, ning jätaks parema meelega selle maailma igaveseks maha.Üdini aus
olend näeb teiste kahepalgelist maailma, mis paneb alguse põlgusele kaasinimeste vastu.
Hommikul bussiga tööle sõites, poes maksejärjekorras oodates ja kogu ühiskonnas võib
kuulda arutlust selle üle, kui võimatuks elu muutuda võib, olgu siis põhjusteks õhuke
tengelpung või probleemid eraelus. Kui aga avastus üldisest lollusest või kahekeelsusest
läkitab tõeotsijat lahkuma sellest lurnist maailmast, võib sündida sügav vihkamine
inimeste vastu- misantroopia. Kahjuks või õnneks ei suuda inimesed üksteise mõtetesse
piiluda ega näha seda avameelset arvamust endi suhtes. Siirameelset seisukohta võib
kuulda vaid kõneleja tahte ja otsekoheste sõnade läbi, mille tasuks tuleb sageli saada
halvustavaid ning salvavaid noote. Kas siis niisugune palk aususe eest ei õigusta
inimloomade ja kogu võltsi maailma jälestamist? Ka noor aadlik Alceste kinnitas