Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
1820. aastad. Olulised uuendused ilmnevad 1820. aastate o.c-s, ja kõigepealt libretodes. Tähtsaimaks libretistiks saab
näitekirjanik Eugene Scribe. Ta toob o.c-sse 1) eksootilise ainestiku (tegevus kaugetes või metsikutes paikades tolle
aja pariislase jaoks võis see olla Sotimaa, Lõuna-Itaalia, metsikud mäestikud jms) ja sellega seonduva 2) couleur
locale'i (lokaalvärving, s.t vastava tegevuspaiga iseloomustamine lavakujunduses ja muusikas); samuti 3) lurjusliku
tegelase, kelle pahelisus paljastub alles ooperi lõpus, selline tegelane pingestab intriigi. Scribe'iga tegid koostööd
Boieldieu (,,Valge daam" -- La dame blanche, 1825) ja Auber (,,Fra Diavolo", 1830).
2. Tragédie lyriqye 19. sajandi alguses. Ka seda zanrit viljeldakse edasi, on endiselt suurejooneline. Silmapaistvam on
Gasparo Spontini (1774-1851) ,,Vestaneitsi" (La Vestale; 1807; Vesta rooma müt. kodukolde jumalanna; Vestaneitsid
annaabi.ee 
