loomulikkust ning tervet suhtumist asjadesse; humaanset kannatlikkust nõrkuste suhtes, ning kõige eitamist, mis rikub inimese elu, ta kutsus inimesi üles olema valvsad, et vagatsejad nende elu, rahu ja rikkust ei rikuks. 4. Järgmised satiirinooled olid suunatud meesvõrgutajate naeruvääristajatele. Põhilisteks olid meesvõrgutajad. Karakterid erinesid teistest kangelastest. Nad olid arenevad, sellist tüüpi võib nimetada ,,suurimaks lurjuseks, igaveseks marukoeraks. see tüüp on vanakurat ise, türklane ja ketser, kes ei karda taevast ega pühakuid. Jumalat, ega libahunti; see on mees, kes elab oma asjalikku elu nagu viimane lojus..." Selle tüübi suurimaks paheks oli püsimatu süda, ning seepärast vahetas pidevalt oma rolle, ta oli tuulepea, seelikukütt, kõik naised olid tema jaoks ilusad, igaüht tahtis ta omada, nagu liblikas lennates õielt õiele. Sellise karakteriga püüdis Moliere pilgata elu
pealetükkiv, rumal ja arenematu. · Püstihull muutliku meelega, talitsematu, riiakas, kärsitu, lapsik, kinnine, kahtlustav, sadismi või masohhismi kalduv, tülinoriv, hulljulge, vastuoluline isik, kes jätab vaimuhaige mulje, olles enamasti terve psüühikaga. · Siga tungib jämedalt võõrasse ellu, jultunud, visa, häbematu, kurja keelega. Tihti nimetatakse teda ässitajaks, pealekaebajaks, sadistiks ning lurjuseks. Sagedamini ilmub ta sinna, kuhu teda teatakse kõige vähem oodata. · Kitsipung tema jaoks on äädikas ka magus, kui see on tasuta. Ta on harva helde. Loeb igat senti, ta on egoistlik, ihne, kavaluseta, kiuslik, piiratud, kitsarinnaline, pinnapealne, igav, skeptiline, vähearenenud, otsustusvõimetu, närviline ja rõõmutu isik. · Pugeja kuulates tema meelitusi, tunned end tordina, mis kaetakse glasuuriga. Ta