Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Eesti laenud
eestirootsi murretes on nt kiltor, kilter ‘mõisavalitseja’ (← kilter), kubias, kubius ‘kubjas’, mätsnikk ‘metsnik, metsavaht’,
måisnik(k) ‘mõisnik’, talet ‘vallatalitaja, vallavanem’, talita iia, talite iia, taleta iia ‘lensman’ (← talitaja), halep ‘inimene, kes
tahab ühel päeval üht ja teisel teist’ (← alp), 18 kaim(os), käim(os) ‘nimekaim’, libb ‘emane koer, lita; liiderik naine; libu,
prostituut’ (← libu), lurios ‘petis, vigurivänt’ (← lurjus), tåla ‘tobu, loll; narr, kloun’ (← tola), ma iia ‘hütt, maja’, mai, mäi,
māe ‘võrgumaja rannas’, sil(l)m ‘kitsas väike laht’ (← silm), tint ‘(meri)tint’. Eesti keelest on laenatud ka teistesse
läänemeresoome keeltesse. Läänemeresoome keelte omavahelisi laene on raskem kindlaks teha, tegemist võib olla
omatüvedega, mis on levinud piiratud keelealal. Sageli on lähemalt seotud piirkondade keelepruugis rohkem lähedasi