Mälu kohta üldselt ja mälu protsessid
võrdlemine ja üldistamine on võimalikud ainult tänu aju võimetele talletada ning
reprodutseerida kogemust. Ka inimese praktiline tegevus tugineb varasemale kogemusele: mis
tööst saaks olla näiteks juttu, kui inimene ei suudaks ühtki töövõtet ega vahendit meelde
jätta. Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi.
(3, lk 128).
Mälu häirete kõige sagedasemateks põhjusteks on aju vereringe häired, mis on seotud arterite
lupjumisega ehk ateroskleroosiga. Selle korral väheneb mälu ajapikku. Äkiline mälu
vähenemine kujuneb välja ajukahjustuste korral (trauma, insult jt). Pidev aju hapnikuvaegus
või krooniline ajutoksiliste ainete (alkohol) tarbimine muudab samuti intellekti ja mälu.
Mäluhäirete iseloomu ja raskuse õige hindamine omab suurt diagnostilist ja
diferentsiaaldiagnostilist tähtsust, seepärast tuleb alati arvestada mälufunktsiooni
individuaalseid iseärasusi
annaabi.ee 
