Põllumassiivi alanüüs mullastiku kaardil
kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust tagavad
kultuurtaimedele soodne reaktsioon ja suhteliselt kõrge huumusisaldus, suur veemahutavus
ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja
vastupidava struktuuriga. Kogu mullaprofiil on haaratud aktiivse mullaelustikuga. Saagikus
sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil.
Leostunud muldi pole vaja enamasti lupjata. Mulla miinusteks on: peen- ja väikekivisuse
kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel, vähene toitainetesisaldus
puuduliku väetamise korral, põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) (Penu. 2006).
Koreserikkad rähkmullad on kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel
tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse
lähedase (pHKCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad