Nimetu
kandideerivad siia,kuigi tegelikult on saksamaa sõjapõgenikud. Lupeqius( vt nime
ülevalt) ürit rakendada siin kirikuseadusi. Ei tea, mis selle saatus oli, vastuolud
rüütelkonnaga ja tln linnaga. Tln leidis et neil on oma kirik, mis on riigi kirikust rahus.
Lupeqiuse seminarile ei tohtinud minna ühtegi tln vaimulikku.
Konsistooriumist ei ole teada ühtegi jälge, et ta oleks koos käinud. Järgnevad 10 a on
kirikuelu paljuski jätkunud nii nagu ta oli olnud enne Lupeqiust. Ei teki piiskopi
institutsiooni, kuid vaimulike ametissemääramisele on tõsiselt täheleoanu pööratud,
säilinud mõningaid eesti k prooviütluste tekste.
1638 a suurem muutus, rootsi keskvõim otsustab määrata eesti piiskopiks Joahimm
Jheringi), Määratakse ametisse rootsi riigipäeval, ametisse pühitsemine toimub Uppsalas.
See millega ta eestimaale tuleb on üsnagi laia ulatuslikud. 1638aastani ei olnud
praktiliselt 50 a Eestimaal piiskoppi olnud. Töökohaks saab toompea
annaabi.ee 
