Hiina filosoofia
inimideaali ehk täpsemalt õpetlaslikku ideaali märkiva tähenduse (täiuslik inimene, suursugune
inimene). Linnart Mälli tõlkes õilis. Seda õpetlastele ja haritlastele, kelle kutsumuseks oli olla
ametnik uues Hani dünastia aegses haritlaste ideaale kandvas riigiaparaadis. Pärimuse tarkust
edastavate, kokkuvõtvate, väljendavate ja kirjapanejate õpetatute nimedes hakati kasutama liidet zi.
Konfutsius, kes olevat kolmed Yijingi nahkpaelad räbalateks lugenud, lausub "Lunys"
VII.17 "Saaksin aastaid juurde, viiskümmend uuriksin "Muutuste raamatut", saaksin lahti suurtest
puudustest." Wen tähendas ka mustrit, mis tekib lõimele läbi koe kudumise. Lõimeraamatuid kutsuti
jing'ideks (kaanonid) ja neid kommenteerivaid koeraamatuid wei'deks (apokrüüfid). Lõpuks sai zi ka
mingil ajal neljandaks viiest kõrgemast pärandatavast ülikutiitlist (vikont).
Zi tähendas ka Zhouyiga otseselt seotud vormiõpetuses juba Shangi ajal Maistest tüvedest
esimest