Puisniidud Eesti seadusandluses
esimene
tänapäevane kaitsekorralduskava Eestis. Raha kaitsekorralduskavas ette nähtud lepingute
sõlmimiseks
eraldati esimest korda 1996. aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada
tänapäevase
niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis.
13
Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus
(praegu ka
kaitseala administratsioon või keskkonnateenistus, tulevikus ilmse lt ka PRIA) sõlmib ta
luniku,
põllumajandusliku osaühingu või mõne teise asjahuvilisega lepingu. Juriidiliseks aluseks on
praegu
keskkonnaministri määrus, kuid töötatakse välja ka põlluma janduse keskkonnaprogra mmi
vastavat
meedet, mis peaks kogu programmiga rakenduma Euroopa Liiduga ühinemise hetkest.
Lepingus
näidatakse ära niidu tüüp, suurus ja asukoht (ka omand jm. juriidilised üksikasjad) ning
hoolduse viis.
Hooldus on kas niitmine koos he inakoristusega või karjatamine , leping võib sisaldada ka
annaabi.ee 
