Henrik Ibsen - Nukumaja
ühe vea. Nora isa oli kirjutanud võlakirjale alla kolm päeva tema enda surma, tähendab, et Nora
oli võltsinud oma isa allkirja.
Nora vaikib.
Krogstad ütleb veel viimased sõnad ja lahkub. Nora on endast väljas. Ei tea mida teha.
(Helmer, pakk pabereid kaenlas, tuleb väljast.)
Uurib, et ega keegi siin vahepeal käinud ei ole. Naine ütleb, et ei ole. Mees aga nägi, et Krogstad
sealt välja astus ning ähvardab teda. Ta arvas õigesti, et Krogstad tahab kasutada tema naist, et
too luniks mehele oma koha pangas tagasi. Mees räägib, et Krogstad oli kunagi allkirju võltsinud
ning peab selle põhjuseks seda, et tal oli olnud valelik ema. Nora on seda juttu kuuldes veelgi
rohkem hullunud.
TEINE VAATUS
Sama tuba. Pianiino juures seisab jõulupuu, tühjaks riisutud ja ärapõlenud küünlajuppidega. Nora
üleriided vedelevad sohval. Nora üksinda toas, käib rahutult ringi; peatub viimaks sohva juures
ja võtab oma mantli.
Nora ja alpsehoidja puhuvad juttu