Ajaloo uurimustöö
Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska (Vt. Lisa 3),
Vene oma Adolf Joffe. Konverentsi esimese etapi (detsember 1919) eesmärgiks oli vaherahu
sõlmimine. Lahingutegevuse lõpetamise kõrval pidi see andma poolte vastastikuse tunnustuse
ja määrama kindlaks tulevase piirijoone.
Piiriküsimuses puhkesid kõige ägedamad vaidlused, kuna enamlased nõustusid enestele
kogu Petserimaad ja poolt Virumaad (kuni lundani). Alles Punaarmee pealetungikatsete
nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaatide järeleandlikkusele ning 31. detsembrl
kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril hommikul kell 10.30.
Rahvuskonverents jätkus uuel aastal. Seekord kujunesid põhilisteks mitmesugused
majandusprobleemid: Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine Venemaa
kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus jne. Terve kuu kestnud vaidluste tulemusena
annaabi.ee 
