Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
iseäranis ordumehed vägivallategusid toime panevad ja paavsti antud lubadusi pärismaalaste
suhtes jämedasti rikuvad. Ühenduses taanlaste vastoluga orduga ja ühenduses leedulaste
sõdadega tõstavad eestlased sagedasti võitluselippu. Iseäranis pärast Durbeni lahingut on ordu ja
ristiusuliste valitsus kõvasti kõikumas. Paavst hakkab ordut vähehaaval ikka enam soodustama.
Ristisõdijad (ja lunastusrahad ristisõjast vabastamise eest) määratakse nüüd otseteed ordule toeks
ning ordu käsutada. Paavst jõuab otsusele, et ilma orduta on ristiusuliste valitsus ja ristiusk
Liivimaal hädaohus. Nii toibub ordu uuesti, saab veelgi iseteadlikumaks ning mõjuvamaks ja
püüab ühes piiskoppidega omale püsivat tuge maal soetada vasallide näol, neid ikka enam
vastolusse seades pärismaalastega ja pärismaalaste õigusi neile ohverdades. Vasallid saavad nagu
annaabi.ee 
