Ooperist 19. sajandil
Sellel ajal oli Wagnerist-revolutsionäärist saanud juba reaktsionäär ja ka saksa marurahvusluse esindaja. Wagneri
ideeline ummik peegeldus ta viimases ooperis "Parsifal", milles ta jõudis äärmuseni. Helilooja ise nimetas seda "pidulikuks
lavamüsteeriumiks" ja teatraalne tegevus vaheldus kirikliku sümboolikaga. Wagner on jõudnud seisukohani, et muusika on kristlikule usule
täiesti vastav kunst - usk toob lunastuse (lunastuseprobleem esineb ka varaseimas oopereis, juba "Lendavas Hollandlases" Senta lunastuse
teema). Wagner püüdis edasi anda, et usk toob lunastuse, usu läbi toimub aga uuenemine kogu inimkonnale.
Wagneri keerukas ja vastuoludega loominguline tee katkes tema surmaga Palazzo Vendraminis Veneetsias 13.veebr.
1883.a. Wagneri maised jäänused puhkavad tema villa "Wahnfried`i" aias Bayreuthis. On huvipakkuv teada saada, kuidas Baieri kuningas
Ludwig II Wagneri surmateate vastu võttis