Bütsants
sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati
kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases
nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud
nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel
Btsantsi riigikeeleks kreeka keel.
Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu
muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele
lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia
kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid.
Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja
jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks
slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas.
Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved
Bulgaaria riigi.
Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung