Holokaust
44
[…] Kuid siis saabus päev, kui ei olnud enam pääsu. […] Kusagilt oli tulnud teade, et midagi tavatut on
teoksil. Et nad kogunevad. Et nad on juba teel. Et nad liiguvad mööda Narva maanteed Kadrioru poole.
[…] Ja siis nad tulid. Korrapäratult rivis, vaikides süngete nägudega. Kuid asi polnud rivis. Kust küll sellised
tüübid välja võetud? Minul, keskklassist pärit vasakpoolse maailmavatega tüdrukul polnud aimugi, et
Tallinnas leidub ka selliseid – ilmselt lumpeneid. […] Proletaarlased olid minu meelest tõsiste tööliste
ideeline ühendus. Aga need siis – enamuses justkui sadamakõrtsidest kokkukorjatud paadialused. […]
Kuulusime meie klassi revolutsioonilisse kolmikusse, kuid see, mida ja keda me olime äsja möödumas
näinud, ei mahtunud kuidagi meie kujutlusse helgest, õiglasest tulevikust.
[…] Olin Stockholmi Kuninglikku Kehalise Kasvatuse Instituuti vastu võetud. Midagi nendes seostes