Ajalugu
Lubarti kokku kutsuda riigi duuma (parlament).
Saadi õigus õiguse moodustada ühinguid. Venemeel olid poliitilised parteid:
Kadettide ja Oktobristide Partei. (Loodi 1905.) Oktobristid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat.
Kadetid konstitutsioonilist demokraatiat.
Sotsiaaldemokraadid - juht Plehhanov. Lõhenesid 1903 kaheks:
Bolsevikud - enamlased.
Mensevikud - vähemlased.
Anarhistid - juht Bakunin.
Mustsada liikumine - tsaari võimu ägedad toetajad. Koosnes põhiliselt asotsiaalidest ehk
lumopenproletariaadist. Korraldasid linnade tänavatel pogromme revolutsionääridel.
Detsember. Toimusid relvastatud ülestõusud mõnedes Vene linnades (Nt Moskvas).
1906 - tegevust alustasid karistus salgad. Nad karistasid kahel moodusel: ihunuhtlus või surm.
Tulemus: revolutsioon sai lüüa. Loodi parteid. Rahvas sai esimesed poliitilise võitluse kogemused.
Eesti koolides hakati algklassides andma haridust eesti keeles. Revolutsiooni tulemusena sai
esimeseks Venemaa peaministriks Sergei Witte