Kokkuvõte Kõrgekontsalise saapa kujuline Itaalia ulatub Lõuna-Euroopas kaugele Vahemerre. Tal on ühine piir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Maa ida- ja lääne- ranniku vahel kõrguvad Apenniinid, mis jaotavad Itaalia pikkupidi kaheks. Lumistest Alpidest maa keskosani ulatuv Põhja-Itaalia on haljendav ja viljakas. See hõlmab nii Po jõe laias ja tasases orus paiknevad põllumajandusmaad kui ka suured tööstuslinnad Torino ja Milano. Põhjaosa tehased toodavad autosid, riiet, rõivaid ja elektrikaupa. Need tooted on aidanud Itaalial saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. Lõuna-Itaalia on hoopis testsugune- kuiv ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajanduse ja tööstusega ning inimesed on vaesemad
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Sveitsiga . Itaalia rahvastiku tihedus on neist suurem. Kõige sarnasem on see Sveitsiga, mille rahvastiku tihedus on 183,9 in/km2 C) Tihedamini ja hõredamalt asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused. Tihedam asustus on suuremate linnade ümber. Näiteks Rooma, Milano ja Napoli. Itaalia asustus mõjutavad veel ida-ja lääne ranniku vahel kõrguvad Apenniinid, mis jaotavad maa pikkupidi kaheks. Lumistest Alpidest maa kesk osani ulatuv Põhja-Itaalia on haljendav ja viljakas. See hõlmab nii Po jõe laias ja tasases orus paiknevaid põllumajandusmaad kui ka suured tööstus linnad Milano ja Torino. Lõuna-Itaalia on hoopis teistsugune- kuiv ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajandusega ning inimesed on vaesemad. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 1. Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis ja vanuselise koosseisu kohta. Itaalias on eluiga kõrge
Romaani alapealkiri on muide "Põhjamaine lugu". Cervantes riskib oma kangelased viia läbi rohkete tegevuspaikade, kuhu ta ise oma elus kunagi polnud sattunud. Romaani esimeses kahes raamatus arenevad seiklused nähtavasti Põhjamere regioonis. Tegevuse aeg kattub autori enda eluajaga (jutustatakse Carlos V surmast ja lõpupoole juba Felipe II valitsemisest). "Eksootilisem" on romaani esimene pool: jutustatakse lumistest saartest, polaaröödest, libahuntidest. 3. ja 4. raamatus juhib Cervantes kangelased Hispaaniasse ja Itaaliasse ning imed taanduvad. Kangelased on kõik erakordsed, enamuses kuningatütred ja pojad - kui nad ka oma isikut mõnda aega varjama peavad. Nii selgub romaani finaalis, et Periandro on hoopis Persiles, Thule kuningapoeg, tema armastatu Auristela aga Thulelähedaselt Frislanda saarelt pärit kuningatütar Sigismunda.
annaabi.ee 
