Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
elektromagneetiliste lainetega.6
Kogu 19. sajandi kestis suur füüsika struktureerimise ja klassifitseerimise projekt. Sajandi
lõpuks oli paljude lugupeetud teadlaste meelest füüsika teadusharuna kohe-kohe ,,valmis
saamas"; täita olid jäänud veel vaid mõned üksikud lüngad. Tähtsaimatesse neist lünkadest
peitis end jällegi valgus. 1887. aastal oli jäänud tulemusteta Michelson-Morley poolt
hoolikalt ettevalmistatud eksperiment luminofoorse (valgust juhtiva) eetri tuvastamiseks, mis
üldise arusaama kohaselt universumikõiksust pidi täitma. Samuti oli Maxwelli poolt eeldatud
valguse konstantsena püsiv kiirus vastuolus Galileost ja Newtonist saadik valitsenud
liikumisprintsiibiga, mis sätestas, et kõik kiirused on vaatleja suhtes relatiivsed.
Need vastuolud ületas 1905. aastal Albert Einstein. Esimeses toona avaldatud neljast
publikatsioonist, mille eest talle omistati 1921. aastal Nobeli füüsikapreemia, toetudes Max