Füüsikaline maailmapilt
(esineb järelhelendus). Aeg, mille jooksul kiirgus veel kestab oleneb kiirgajast ja
ergastusest ning võib ulatuda nanosekunditest kuni ööpäevadeni.
Järelhelenduse kestuse järgi jaotatakse luminestsentsi fluorstsentsiks (järelhelenduse aeg
on väiksem kui 10-8 s) ja fosforestsentsiks (järelhelenduse aeg on suurem kui
10-8 s).
Tekkeprotsesside järgi eristatakse kolme luminestsentsi liiki: spontaanne-, stimuleeritud-
ja rekombinatsiooniline luminetsents.
Spontaanse luminestsentsi korral läheb ergastatud elektron mingil hetkel iseenesest
ergastatud olekust (Eerg) põhiolekusse ( Epõhi) tagasi .
Eerg
1 2
Epõhi
Stimuleeritud luminestsentsi korral läheb ergastatud elektron põhiolekusse siis, kui
teda tabab valguskvant, mille energia on võrdne ergastatud oleku ja põhioleku energiate
vahega. See tähendab, et lisaks esimesele footonile kiiratakse veel üks footon.