Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi korral esineb järelhelendus. See võib kesta ainult mõni miljondik sekundit, aga ka mitmeid tunde. Kõik oleneb ainest, mis kiirgab. Luminestsentsi kasutatakse näiteks päevavalguslampides ja kompaktpirnides ehk säästupirnides. Neis on lambi sisepind kaetud luminestseeriva aine ehk luminofooriga. Torus on elavhõbeda aur, millest elektrivoolu toimel kiirgub ultravalgust. See ergastab luminofoori aatomeid ja tekib luminestsentskiirgus, mis valgustab ümbrust. Sellistes lampides muudetakse valgusenergiaks kuni 80 % kulutatud elektrienergiast. Hõõglampide korral muutub valguseks kuni 15% elektrienergiast. Luminestsentskiirgus on ka näiteks kollaste tänavalaternate valgus, kus kiirgab naatriumi aur. Ka vanemate televiisorite ja
N: kõrgepingeliinid el-isolatsioon 3000V kõrgepinge Arvuti 5V elektritoitega valgusallikas valguse muundur elektrisignaaliks (LED, hõõglamp) (fotodiood, fototransistor, fototüristor, fototakisti jne) Valguse kandmiseks punktist A punkti B kasutatakse täna kiudoptikat = valgusjuht, peenike kiud mille sees on täielik sisepeegeldus ja valgus välja ei lähe 1.20. Infoesitusseadmetes kasutatavad indikatsioonielemendid värvuspaneelid = infoesituseks. 1. elektronkiirtoru RGB luminestseeriva ekraaniga (10kV) 2. vedelkristall RGB poolvedel aine, millel pikad molekulid elektrivälja abil saab molekule keerata. (1,5V) Molekule saab ka nõu pinna töötlusega keerata 3. plasmapaneelid e. gaaslahenduspaneelid (hõrendatud gaas millest lastakse elekter läbi. Na aur erekollane, Xe, Ar, He pruunikas punane). Gaasi ultraviolet helendus lastakse luminestseerivale ekraanile (pinged 150 250V) Elektroluminessentspaneel: 100-250V kõlbab reklaamiks 1.21
Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi korral esineb järelhelendus. See võib kesta ainult mõni miljondik sekundit, aga ka mitmeid tunde. Kõik oleneb ainest, mis kiirgab. Luminestsentsi kasutatakse näiteks päevavalguslampides ja kompaktpirnides ehk säästupirnides. Neis on lambi sisepind kaetud luminestseeriva aine ehk luminofooriga. Torus on elavhõbeda aur, millest elektrivoolu toimel kiirgub ultravalgust. See ergastab luminofoori aatomeid ja tekib luminestsentskiirgus, mis valgustab ümbrust. Sellistes lampides muudetakse valgusenergiaks kuni 80 % kulutatud elektrienergiast. Hõõglampide korral muutub valguseks kuni 15% elektrienergiast. Miks muundub luminestsentslampides palju suurem osa juurdeantavast energiast valguseks kui hõõglampides?
annaabi.ee 
