Augustinus
hilisemat, vaid pidev ja igavene olevik (kogu aeg tema algusest lõpuni on haaratav ühes
vaatamisehetkes) ja seetõttu on maailma loomise ajaline määratlus mõttetu.
Maailmas on aeg, mis see on? Aeg on hingeline mõiste ja et ta üldse eksisteeriks, siis on
vajalik eeldusena inimene. Olevik ei ole midagi muud, kui punkt, kus minevik läheb üle
tulevikuks- sel hetkel ju minevikku enam pole ja tulevikku veel ei ole (vahemärkuse korras
meenub Metro-Luminali lugu ,,See on mu hing", kus tekstikatke ,,eluks on hilja ja surmaks
veel vara" tugineb olemuslikult samale ajakäsitlusele või hetkeseisule nagu Augustinuse
väljapakutud mõtegi). Minevikku ei saa inimene kuidagi muud moodi tunnetada, kui vaid
mälu kaudu (tekivad näiteks mälupildid) ja tulevikku saab tunnetada vaid ootuste kaudu (taas
luuakse mingi pilt eesootavast), kui neid püüdes tunnetada oleme ju siiski seotud olevikuga ja
sestap ongi A
annaabi.ee 
