Võsu
Välimised
lehed on enamasti kuivad ja kilejad need täidavad kaitseülesannet. Seesmised
sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on
pung, millest areneb maapealne võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest
kaenlapungadest võivad moodustuda uued tütarsibulad. Sibulad on kujult kerajad,
munajad või lamedad. Sibulad võivad esineda ka paljudel ilutaimedel näiteks liiliatel,
tulpidel, krookustel, lumikellukestel ja hüatsintidel.
Mugul on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud
osa. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes asetsevad pungad, millest areneb
maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on
tuntuim mugulatega taim kartul. Enamasti paiknevad mugulad mullas, kuid osal
taimedest on need ka maapealsed. Maapealsete mugulate ülesandeks on peamiselt
vee säilitamine
annaabi.ee 
