Lisaks tarbib ta ka ohtralt rohttaimede, eriti orase rohelisi lehti ja varsi, ka juurvilja ja marju ning putukaid ja nende vastseid. Tammetõrudest ja pähklitest põldhiir eriti ei hooli. Osa pesakäike, nagu pesakamber ja tagavarade panipaigad, asuvad kuni 60 cm sügavusel. Et talvel mitte nälga surra, koguvad põldhiired suuri toidutagavarasid - 1,5...2 kg teraviljade seemneid. Talvel maapinnal liikudes uuristab põldhiir käike ka lumikattesse ning nende jäljed on lume sulades keeruka võrgustikuna näha. Lume all elades rajab põldhiir maapinnale ka kerakujulisi, rohust ja kõrtest põimitud pesi, mis paiknevad rohututtide vahel. Põldhiir on kõrge viljakusega loom, kes poegib suve jooksul 4...6 korda. Sigimisperiood on pikk - see võib alata juba märtsis ja kesta kuni oktoobrini, kuid eriti soodsatel talvedel, kui toitu on palju ja kliima pehme, võib põld-uruhiir sigida ka aasta ringi
tumepruun ning alt valkjashall. Leethiire elupaigad on tihedalt seotud metsaga, ta asustab tihti suurt ja paksu metsa ning isegi soometsi. Vähamal määral võib teda kohata ka parkides, niitudel ja veekoguäärsetes põõsastikes. Leethiir elab puude ja põõsaste juurte ning prahihunnikute all asuvates urgudes, mis on keerulised ja varustatud paljude käikudega. Liikumiseks kasutab ta tihti ka muttide poolt valmis kaevatud käike. Talvel uuristab leethiir tihti käike lumikattesse. Ta on ka osav ronija, tegutsedes tihti ka puudel ja põõsastel. Maapinnal liigub leethiir edasi hüpetega. Ta võib tegutseda samahästi nii päeval kui öösel, kuid on täheldatud, et aktiivsus on suurem pimedas. Leethiir sööb teistest meie hiirtest enam taimede rohelisi osi, ka seemneid, juurikaid ja isegi seeni. Loomsest toidust eelistab ta vaid putukaid. Talvel lume all liikudes sööb leethiir ka samblikke
annaabi.ee 
