EESTI JÕED
Enamik Põhja-Eesti jõgesid
algabki allikatest, millest tuntuimad on Pandivere kõrgustikkuümbritsevad veerikkad
karstiallikad. Kogu jõgikonnaga Lääne-Eestis paiknevate jõgede
(Velise, Vihterpalu, Vändra, Reiu, Sauga) äravoolus on põhjavee osatähtsus 1020%.
Lumesulamisvesi tekitab kevadise suurvee ja põhjustab üleujutusi, eriti siis, kui märtsis-
aprillis lisandub rohkesti sademeid. Pehmele ja lumevaesele talvele järgneval kevadel suurvett
peaaegu pole, sest lume veevaru jääb talviste sulade tõttu väikeseks. Lumesulamisveel on
suurim osatähtsus Alutagusejõgedel, sest talv on seal pikim, lumikate paksim ja lume veevaru
suurim. Lumesulamisvee osa aastases äravoolus on väike saartel (lühema ja pehmema talve
tõttu) ja Pandivere kõrgustikul (lumesulamisvee kiirema põhjavette infiltreerumise tõttu).
Vihmavee osatähtsus jõgede äravoolus sõltub suvise poolaasta sademete reziimist
annaabi.ee 
