keskosas seiskab jäätuisk elu tervetes osariikides. Ent jutt, et ilm on hukas nii otseses kui ka kaudses tähenduses on tegelikult sama vana kui inimkond. Kui mõelda viimastele aastatele, meenuvad tunamullune ülitugevate orkaanide hooaeg USAs, 2003. aastal kümneid tuhandeid inimesi tapnud kuumalaine Euroopas ning meie enda jaanuaritorm ja heitlikud talvekuud, mis toovad kord krõbedat pakast, siis jälle lumevabu nädalaid. Kõik need sündmused on toonud ohtralt tähelepanu inimese põhjustatud kliimamuutustele ja teadvustanud vajadust piirata kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, mis üleilmset soojenemist põhjustab. Kõiki looduskatastroofe kliima soojenemise kaela ajada on muidugi absurdne. Kliima on keeruline süsteem, sel on omad tsüklid näiteks tormide või temperatuuridena, ent viimasel ajal on teadlased välja toonud järjest enam seoseid inimtegevuse ja kliima vahel.
teisel poolel või novembris. Üksikud talvitavad soojematel talvedel ka Eestis. Toitumine Peamiselt pisiämblikud ja väikesed väheliikuvad putukad: sagedamini lutikalised, mardikad, liblikaröövikud ja täid. Ka taimeseemned, sügisel marjad. Pesitsemine Polügaamne - isasel võib olla territooriumi eri piirkondades üheaegselt kuni kolm pesakonda.. Pesitsuspaikadele ilmub väga varakult, siis kui metsas pole veel lumevabu laike. Isased saabuvad varem ja hõivavad 3...7 ha suuruse territooriumi, mida kontrollivad valju laulu saatel hiljem iga päev. Ehitab valduse eri osades 5...8 pesa, aga jätab nad erinevas valmidusastmes pooleli. Hiljem kasutatakse neid nn. magamispesadena. Materjali võtab isaslind lähiümbrusest ja seetõttu on ka pesad eriilmelised: samblast, kuuseraagudest või sõnajalalehtedest, kulust. Pesade ehitamise ajal saabub territooriumile ka emaslind, kes valib ühe magamispesadest välja ja
annaabi.ee 
