Eesti hülged
jääväljadelt soojematesse oludesse tagasi pöördumas. Randali pojad nimelt sünnivad suvisel ajal
rannale, kuid emaüsas on nad siiski arktilistele hüljestele omases valges titekarvas, mis enne
sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu.
Kahe meie hülgeliigi elus mängivad külmad talved väga olulist rolli. Viigril õnnestub poeg
edukalt üles kasvatada, kui merejää püsib poolteist kuud ja lumevaalud jääl on piisavalt paksud,
et koopaid kaevata. Jää kadudes tõmmatakse alus hülgepoja alt ning varajane vette siirdumine ei
võimalda täisväärtuslikult elu alustada. Hülgepoeg peab nägema tavapärasest hulga enam vaeva,
et õppida kalastama ja koguda järgmiseks talveks küllaldased varud. Hallhülgele on jääväli
eelistatud ja kindlalt parem sigimispaik, kui võtta arvesse poegade tervist ning iseseisva elu
alustamiseks vajalikke tagavarasid