Pilved, tuli ja äike
Kuid advektiivne udu võib ilmneda ka tugeva tuule korral, kuna
jahtumine on sel juhul tavalisest palju võimsam.
Kui udu kujuneb talvel külma lumepinna kohal või liigub sinna, siis kaotab ta osa oma niiskusest;
kui jahtumine pole seejuures küllalt kiire, siis udu nõrgeneb ja kaob sootuks. Põhjus seisneb vee
ja lume veeauru rõhkude erinevuses, mis on suurim temperatuuril 12 ºC (udu tekke tõenäosus on
kõige väiksem temperatuuril 10 ºC kuni 15 ºC). Eestis üsna harv nn. lumeudu tekib, kui
temperatuur jääb vahemikku 0 ºC kuni 10 ºC või küünib alla 15 ºC. Kui temperatuur langeb
aga väga madalale (29 kraadini) ja õhuniiskus on 100%, siis arenevad veepiiskade asemel
hoopis jääkristallid, seda laadi udu nimetatakse külma- ehk jääuduks.
Lume osa udu tekkes võib märgata eriti kevadel või ka üldiselt lume sulades, mil lumepinna
temperatuur on umbkaudu null kraadi, õhutemperatuur aga tunduvalt kõrgem. Soojus liigub siis
annaabi.ee 
