Kliimamuutustest tulenevad looduskatastroofid sunnivad inimesi rändama parematele põllumaadele. Rahvusvahelise Punase Risti F föderatsiooni andmetel on looduskatastroofide tõttu sunnitud oma kodu jätma rohkem inimesi kui sõjaliste konfliktide tõttu. Sageli pöördumatuid keskkonnatingimuste muutusi, mis elanikke lahkuma sunnivad, on mitmeid: viljaka põllumaa kõrbestumine, mere veetaseme tõus, joogiveepuudus, metsaraie, aga ka saastatus ja õnnetusjuhtumid. Eestis oleks lumetud talved. Euroopa Liit on seadnud kasvuhoonegaaside emissiooniks eesmärgid. · Vähendada enegriatarbimist. · suurendada taastuvenergia osakaal energiatarbimises. · suurendada Euroopa Liidus transpordis kasutatavates kütuses biokütuste osakaalu. Seda ei saa tegelikult peatada vms, kuid seda saab ennetada. Iga väike asi aita, nagu näiteks külmkapi ukse kinnipanemine ja rohkem jala või jalgrattaga liikumine või hoopis kasutada elektriautot. See kõik aitab kaasa
Laiad teed, kus saavad suuremad autod sõita. Rohekatuste võimalus. 4. Kliimamuutustega kohanemine ja linnad. Olulisemad klimaatilised tegurid, mida tuleb arvestada linnade planeerimisel: tormid, üleujutused, kuumalained. Vajalikud teadmus- ja rakendusmeetmed nende mõjude leevendamiseks. * Millised on kliimamuutuste mõju ja haavatavuse seisukohalt olulisemad aspektid linnades (kliimariskid)? Aastase temperatuuri tõus (kuumemad suved, lumetud talved), kuumasaared, sagedasemad ja veerohkemad sademed (üle 30 mm/ööpäevas), sagedasemad põuad, aasta keskmine päikesekiirgus väheneb, merevee tase tõuseb. Joonise juurde: kliimamuutuste mõju linnades * Tormid – aktuaalsus EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad Keskmine tuule kiirus kasvab oluliselt talvel ja osaliselt ka kevadel (+3-+18%), puude
annaabi.ee 
