"lumetera" - 1 õppematerjal

MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED

teke temperatuuril -2…-10 kraadi (parimaks loetakse libisemist -4 juures). Temperatuuri -2 ja soojema korral tekib liiga paks, libisemist halvendav veekile. -10 ja külmema juures veekile teke peaaegu lakkab ja libisemine halveneb. Temperatuuri alanedes lumeosakesed kõvenevad, hõõrdumine lume ning suusa vahel halveneb ja temperatuuril -70…-80 kraadi libiseb suusk lumel sama halvasti kui mööda liiva. Peale õhutemperatuuri mõjutab libisemist soodustava veekile teket lumetera suurus ja kuju. Sadaval ja värskel lumel libiseb suusk mööda suurt hulka lumekristallide tahkeid ja nõeljaid otsi, mis kraabivad suusamääret. Suusa ja lume puutepunktide pind on suur ja erirõhk igas punktis väike, temperatuuritõus ja veekile teke takistatud.  Eriti halvasti libiseb suusk värskelt sadanud ja tugevasti tuisanud pakaslumel, kus suured kõvad kristallid on kokkupõrgates purunenud väga väikesteks osadeks ning suusa ja lume puutepunktide arv mitmekordistub