Metaanhüdraat - kas oht keskkonnale või tuleviku kütus?
orgaanilist ainet. Metaan ühineb peaaegu külmunud veega, misjärel moodustuvad
metaanhüdraadi kristallid. Need kristallid on nagu imetilluksed jääpuurid, mis metaani enda
sees hoiavad. Et kristallid saaksid moodustuda, peab vee temperatuur olema
külmumispunktist veidi kõrgem ning mere sügavus peab olema vähemalt 500 meetrit. Kui
need tingimused on täidetud, hakkavad metaanhüdraadi kristallid kasvama, moodustades
kobrutavat lumetaolist ollust. Kui seda ainet tuua vee pinnale ning see põlema süüdata, põleb
see punaka leegiga, järele jääb vaid veeloik. Metaanhüdraati leidub peamiselt šelfidel ehk
mandrilavadel ja kõrgematel laiuskraadidel igikeltsa piirkondades. Uuringud on näidanud, et
ookeanide põhjas võib metaanhüdraadi kihi paksus ulatuda sadadesse meetritesse. Põleva jää
ennustatavad kogused on sedavõrd suured, et võivad ühtaegu lahendada nii tuleviku
annaabi.ee 
