kohta on viimase 40 aasta jooksul lumepäevade arv vähenenud umbes 30 päeva võrra. Eestis on mõnikord olnud raskusi isegi suusavõistluste korraldamisega. Ka tänavu tuli Tartu maraton lume puudumisel ära jätta. Lumeta aluspinna albeedo on väiksema kui lume korral ja maapind on hakanud kiirgust rohkem neelama, mis omakorda tõstab temperatuuri. Värske lume korral peegeldab aluspind kiirgust tagasi kuni 97 protsenti, vana kulu puhul vaevalt kümnendiku. Kiirguse korduv peegeldumine lumepinna ja pilvede vahel annab lumekatte korral langevale summaarsele kiirgusele kuni kaks korda lisa. Lume vähenemise ja sellest tuleneva albeedo vähenemise tõttu on talved muutunud Eestis pimedamaks see on käesoleva loo autori leitud kliimamuutuste uus ilming. Pimedad talved tekitavad depressiooni koos tagajärgedega, mis annavad tööd ka meditsiini ja päästetöötajatele. Seevastu saab jälle varakult põllule minna, puud ja põõsadki lehtivad varem
ja soojus kiiremini, mistõttu udu tõenäosus väheneb. Keskmise või tugeva tuule korral areneb udu vaid siis, kui aluspinnalähedane õhukiht jahtub küllalt kiiresti. Kiirgusliku udu korral (nõrk tuul ja selge öö) jahtub õhk umbes 1 ºC paarimeetrises kihis, mistõttu tuule tugevnedes kaob kiirguslik udu kergesti. Kuid advektiivne udu võib ilmneda ka tugeva tuule korral, kuna jahtumine on sel juhul tavalisest palju võimsam. Kui udu kujuneb talvel külma lumepinna kohal või liigub sinna, siis kaotab ta osa oma niiskusest; kui jahtumine pole seejuures küllalt kiire, siis udu nõrgeneb ja kaob sootuks. Põhjus seisneb vee ja lume veeauru rõhkude erinevuses, mis on suurim temperatuuril 12 ºC (udu tekke tõenäosus on kõige väiksem temperatuuril 10 ºC kuni 15 ºC). Eestis üsna harv nn. lumeudu tekib, kui temperatuur jääb vahemikku 0 ºC kuni 10 ºC või küünib alla 15 ºC. Kui temperatuur langeb
Kui floormäärded on suusapõhja kuivatanud (põhi muutub halliks), siis sulata põhjale tavalist libisemismääret SG4 (violett) või SG6 (sinine), et floor eralduks põhjalt. Tsikelda määre ja harja messingharjaga.Töötle põhi SGG grafiidiga, millega saavutad hea vetthülgiva aluse järgnevateks määrimiskordadeks. Korda vajaduse korral grafiidiga töötlust. 12 PIDAMISE MÄÄRIMINE Üldist Pidamismäärde eesmärgiks on moodustada suusa ja lumepinna vahele elastne kiht. Tõukemomendil tungivad lumekristallid määrdesse, aga nad peavad sealt irduma kohe, kui hakkab taas libisemine. Lumekristallid ei tohi uppuda määrdekihi sisse. Kui nad libisemisfaasi alguses sealt ei irdu, vaid purunevad ja jäävad määrdesse, siis algab määrdekihi jäätumine. Liiga pehme pidamismääre võib toimida libisemise ajal pidurina. Liiga kõva seevastu on libisemisfaasis vägagi libe, aga
annaabi.ee 
