Viivi luik referaat
Samas kirgastab
paljusid tekste lume sära ja heledus, mis samastuvad luuletaja jaoks aja
kulgemise, elu raugemise ning iga eestlase-põhjamaalase jaoks tuttava
kevadeootusega. Talv annab kõigile märku kaduvikust ning ühe eluringi
surmast, veel ühe käänaku lisandumisest elujoone lakkamatule edasiminekule,
kuid keegi ei tea, millal toimub saatuslik katkemine ning hääbumine uttu. Lumi
on ohutuli, kannab viirastusi ja õudusunenägusid." arvab K. Väli
"Vaata lumepilvi, ole nagu need. Neil ei ole südant, pole elulugu."
Iga talv ja kevad on äkiliselt ootamatu oma näiliselt rutiinses tulekus,
meenutavad meile Viivi Luige luuletused.
Kevadesse astudes pagetakse talvehämust ning hingematvast rusutusest, kuid
igale uuele puhkemisele vastu minnes teame, et midagi on jälle lõplikult
kadunud, kättesaamatuks muutunud, möödunud.
Ajatuksumise ja tuleviku olemasolu on samas pidevalt küsitav, kas me äkki ei
annaabi.ee 
