Müstlinine kirik
tuttavaid inimesi, kellega saab arutada maailmaasjadest ja tunda rõõmu lihtsast ja
tugevast koosolemisest. Tunnen iga nädala lõpul vajadust sinna minna. Kuid
viimati toimus midagi enneolematut, kogesin seda, mida ma pole ammu tunda
saanud. Oli kena talviselt pakane ilm, lumi langes laias kaares maapinnale ja
tekitas paksu lumevaiba jalge alla. Pärast seda, kui olin lõpetanud oma
hommikutee, asusin kiriku poole teele. Sinna jõudes olin lumememmeks
muutunud. Üleni valge, puudus luud ja ninaks mõeldud porgand. Mulle tohutult
meeldis vaadata kiriku ukselt tagasi küla poole, kuidas inimesed tammuvad läbi
paksu lume kiriku poole. Nii tegin ka sellel päeval , see vaatepilt toob mulle suure
naeratuse näole. Pühapäeva hommikuti saab alati üksteist rõõmsalt tervitada.
Istusime siis kõik vaikselt maha ja alustasime oma pühapäevase jutluse
kuulamisega. Kirikuõpetaja alustas rääkimist, kui ühtäkki astus uksest sisse mees,