hästi jämedad ning võimaldavad saaki rünnates sooritada pikki hüppeid. Irbis on tavalisest leopardist veidi väiksem, ent tänu oma tihedale ja pikale karvale näeb ta võimsam välja. Teiste kaslaste sugukonna liikmetega võrreldes on irbisel hästi pikk saba. Tihe, kauni värvusega karvastik kaitseb irbist palava suvepäikese kiirte ning pakase ja lumesaju eest. Irbise käppadel paiknevad tihedast karvast padjakesed. Nende abil on ta võimeline lund mööda jooksma nagu lumelaual ning mitte sisse vajuma. Suvel ei aita need padjakesed ainult mööda teravaid kive kõndida, vaid kaitsevad irbist ka ülekuumenenud kaljupinnast. Toitumine Piirkondades, kus irbis elab on vähe loomi ning seetõttu suundub lumeleopard jahti pidama üksi. Tema saagiks langevad mägi- ja kaljukitsed, keerdsarvikkitsed ja taarid. Püüab ka jäneseid ning koguni hiiri ja linde. Taarid on kaljukitse sugulased.
Lõpuks, kui a = g, siis P = 0. Keha langeb vabalt koos kabiiniga Maa poole. Sellist seisundit nimetatakse kaaluta olekuks. Selline olukord tekib näiteks kosmoselaevade kabiinides, kui laevad liiguvad mööda orbiiti väljalülitatud reaktiivmootoritega. 10.Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel. Tähelepanu! Jooniste osas vaata varem jaotatud lehte (sisaldab jooniseid jõudude liitmisest, liikumist kaldpinnal, muuhulgas lumelaual laskuja näide). Vaata ka 5. teooriapunkt. Newtoni 2. seaduse all seal on juttu resultantjõu leidmisest. 11. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Tasakaalu tingimused. Newtoni teisest seadusest järeldub, et juhul, kui kõigi kehale rakendatud välisjõudude geomeetriline summa on võrdne nulliga, on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Sel juhul öeldakse, et kehale rakendatud jõud tasakaalustavad üksteist. Resultantjõu arvutamisel
annaabi.ee 
