rohekaskollased ja lõhnavad. Eestis kasvatatakse teda kultuuris. Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. Ta sobib kasvatamiseks püsilillepeenras, kiviktaimlas ja pinnakattetaimena kuivadel nõlvadel. Võib kasutada ka lõikelillena ning kuivatada. Lumelammas Lumelammas ehk pakssarv on üks kahest mägilamba liigist. Lumelammas on levinud Ida- Siberist kuni Kaug-Ida põhja- ja keskosani. Põhja-Ameerikas elavad lumelambad mandri lääneosa mägedes Alaskast Põhja-Mehhikoni. Sarved on rasked ja jämedad, laia eespinnaga, kuid üsna lühikesed. Isaste loomade tüvepikkus 148-182 cm, õlakõrgus 95-115 cm, kaaluvad 70-140 kilogrammi. Emasloomad on mõõtmetelt väiksemad. Lumelambad eelistavad asustada raskesti läbipääsetavaid ja kaljuseid mäenõlvu. Mõnes paigas elavad nad paikselt, toiduvaesemates piirkondades sooritavad regulaarseid rändeid. Lumelambad toituvad peamiselt rohttaimedest,
Kaljumäestiku arktiline osa ning Euroopa Alpid on taimestikult sarnased. Ülalpool metsapiiril kasvavad ka siin samblikud, kurekell ning pajud. IMETAJAD Sarnaselt taimestikuga sõltub ka loomade maailm geograafilisest laiuskraadist ning kõrgusest. Nii nagu karibuu elutseb vaid mägede põhjaosas Kanada territooriumil, võib ka hunti kohata ainult Kaljumäestiku arktilises osas. Teisteks kõrgustes elavateks loomadeks on lumekitsed, lumelambad, põdrad ja rebased. Madalamal kohtab valgejänest, ümisejat, ühis-rohtlahaukurit ning koiotti. Must- ja valgesaba-pampahirvi esineb lääneosas. Nad asustavad erinevaid alasid, ent eelistavad padrikuid, kuhu saab end hästi ära peita. Kaljumäestik oli aastaid tagasi jahimeeste paradiis. Siin leidus suurel hulgal grislikarusid, põtru ja piisoneid ning oli võimalik korraldada safarit nagu praegu Aafrikas või Indias.
annaabi.ee 
