Tänaval hakkasid lapsed teda loopima lumepallidega ja Teofrastus ei leidnud enam koduteed. Lõpuks jõudis Teofrastus metsa ja leidis ühe varjualuse, kus ta oli terve öö. Ta rändas edasi kuni üks poiss ta enda juurde võttis. Poisi isa ei lubanud kassi endale jätta. Nad andsid Teofrastusele piima, kuid talle ei meeldinud see, sest see oli külm. Ta jõi piima ära ja läks edasi. Teofrastus läks ühte sooja keldrisse, kuid sinna tuli koristaja, kes hakkas Teofrastust lumelabidaga peksma. Kass oli väga nõrk, vigastatud, väsinud ja näljane. Kui kõuts ärkas, oli ta kioskis. Inimesed ostsid ajalehti ja Teofrastus kuulis perenaise häält. Perenaine palus kioskimüüjalt näha kassi, kes oli kioskisse ära eksinud. See oligi Teofrastus. Perenaine ja peremees ravisid Teofrastuse kodus terveks ja viisid ta maale. Maal oli lisaks naabrikoer Timile ka uusi elanikke juurde tulnud. Teofrastus vihastas ja tahtis oma territooriumi kaitsta teiste eest
oli ta sinna jätnud. Iga päev tõi keegi talle sinna süüa. Kuni ühel päeval tuli üks lamanahkse kasukaga mees ja võttis ta enda juurde. Uurides oma territooriumit, kohtus ta lõriseva hundikoeraga ja põgenes koju tagasi. Ühel päeval otsustas perekond minna Tallinnasse. Teofrastus kartis rongiga sõita ja tal olid sellega seoses halvad mälestused. Kass kadus Tallinnas ära. Seal ringi hulkudes loopisid lapsed teda lumepallidega ja üks naine peksis teda keldris lumelabidaga. Teofrastus pääses põgenema, kuigi oli verine ja läbipekstud. Kiski müüja märkas teda ja võttis ta enda juurde kioskisse. Andis talle piima ja süüa, aga Teofrastusel polnud juhtunu tagajärjel üldse söögiisu. Ühel päeval tuli perenaine sellesse kioskisse lehte osma ja leidis sealt Teofrastuse. Ta võttis ta kaasa ja viis koju. Kodus tohterdas peremees Teofrastust- sidus tal käppa kinni. Astrid Lindgren Mio, mu Mio
annaabi.ee 
