Eesti loomastik. Selgrootud
Valmikutele on omane saprofaagia ja nekrofaagia, nad toituvad tihti surnud putukatest.
Sugukond koonlased Panorpidae. Siia kuuluvad kõige tüüpilisema välimusega liigid.
Tuntum nendest on harilik koonlane Panorpa communis.
Sugukond talikoonlased Boreidae. Väikesed tiivutud liigid, kes ilmuvad sageli
kevadtalvel suurte sulade ajal lumele. Talvituvad valmikuna ja toituvad sammaldest. Neid
nimetatakse sellepärast ka "lumekirpudeks". Eestis arvatavasti kaks liiki Boreus hiemalis
ja B. westwoodi .
Liikide arv: 470, Eestis 7 liiki
Kirjandus: -
Selts: Mardikalised Coleoptera
Mardikad on väga erineva välimuse ja mõõtmetega (0,3-160 mm) ning enamasti tugevasti
kitiniseerunud skeletiga putukad. Eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad
nn kattetiivad (elytrae). Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse
lennul kandepindadena. Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda
lendamiseks
annaabi.ee 
