Rannikul ning Põhja-Jäämere kokkupuutealadel ookeaniga sulab rüsijää suvel nii tekib triiviv ehk ajujää. Ehkki nendes vetes hulbivad kogu suve jääpangad ja jäämäed, on meresõit võimalik. Kui mererannik vabanebki lühikeseks ajaks lumekattest, jääb Teravmäed (Norrale kuuluv ala Arktikas) pinnas siiski külmunuks. Gröönimaa mandriliustikust ja Põhja-Jäämere jääväljadest murduvad hiiglaslikud jääkamakad satuvad merehoovustesse ning hakkavad veteväljal triivima. Suured jäämäed ohustavad laevu. Tuntud on suure reisilaeva Titanicu uppumine pärast kokkupõrget jäämäega 1912. aastal. Kui palju polaarreisijate purjekaid ja paate on Põhja-Jäämere jääväljadel hukkunud, seda ei saa me kunagi teada.
õhumassis. Niisugused külmad frondid võivad liikuda väga kiiresti. Pilet nr 7. Muldade soojenemine ja jahtumine termilised karakteristikud. Eesti klimaatilises iseärasused. Mulla külmumine algab kui temp langeb alla O oC. Külmub mullas olev vesi. Külmad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Pinnase külmumine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu koha kliimast, ilmast, lumekattest, reljeefist, pinnaste termislitest omadustest jt. Lumikate peatab või aeglustab maa külmumise protsessi. Kui lumikate tuleb varakult, siis pole külmumise sügavus kuigi suur. Pinnase täielik läbikülmumine parandab mulla struktuuri ja kobestab. Võib tekkida ka külmakergitus muld kerkib ülespoole ja taime juured võivad puruneda või jääda mulla peale. Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumekatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas
annaabi.ee 
