Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
(veealused barrid), mida lained kannavad mere põhjas ranna suunas. Kõrgenemisel ulatuvad nad üle
merepinna (saareline barr) ning jäävad lõpuks mere taandumisel kuivale.
Valdavalt on nad kujunenud tugevate tormide vaibumisjärgus keskmisest rannajoonest veidi
kaugemal. Rannavallid võivad olla mõne suurema kuhjevormi (maasääre) osa.
11. Vooluveetekkelised pinnavormid, näited.
On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu (vihmasadu, lumeja jääsulamisvesi) lausalise
uhtmise (pinnaerosioon ja nõlvaerosioon) ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise tulemusena.
Uurete sügavdamisel moodustuvad sügavad ja lühikesed sälkorud, mida nimetatakse jäärakuteks ehk
ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdavad nõlvade metsastumine.
Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks.
On kujunenud kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse (joonelise) erosiooni ja kuhjava
tegevuse tulemusena
annaabi.ee 
