Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
Seda kajastab ka August
Wilhelm Humpeli raamatu ilmumine. Rahvusromantika oli tolleaegse Euroopa moevool
ja seda ei esindanud Eestis mitte eestlased vaid riigisakslased.
Eesti rahvaluule uurimise ajalugu võime samuti mõõta sellest ajast, mil Johann
Gottfried von Herdeni mõjutusel hakati eesti rahvalaulule juba sihikindlamalt
tähelepanu pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki
lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse mõjul juba tekkimas. Luluviisid kasutasid
endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul vennastekogudustes oli
algust tehtud mitmehäälse koorilauluga. Mitmehäälsus oli seni iseloomustanud vaid
Setumaa laule, millel olid pikaaajalised kontaktid vene rahva- ja kirkumuusikaga. Eesti
rahvamuusikas domineeris veel 18. sajandil torupill ja vanapärane kannel. 19. sajandi
algusest hakkasid levima uuetüübilised kandled ja viiul (Vahtre 2000).
Talumajandus
18