Sergei Jessenin
põrmugi. Aasta pärast Jessenini surma lasi Benislavskaja ennast tema haual maha ning nüüd on ta
tema kõrvale maetud.
Hulk naisi on vaielnud selle üle, keda Jessenin ühes või teises luulatuses silmas peab. Ometi on
poeet ühe oma kõige tundeküllasema luuletsükli kirjutanud hoomis oma õele Surale.
"Õele Surale"-sellise pühendusega varustas poeet mitmeid hilisemaid luuletusi. Neis meenutas ta
oma lapsepõlve, otsekui lahkumistervitust saates:
Laula nüüd mõnda lulukest, mida
meile laulis me elatunud memm.
Uninub luhtunud lootuste rida.
Sulle kaasa ümisen.
4.Looming
Esimesed värsid kurjutas ta juba üheksa aastaselt ning esimesed värsid trükitakse 1914 aastal. Ta oli
looduse ja külaelu laulik. Jessenini luule on peaaegu alati autobiograafiline. Näiteks luuletuses
"Kojutulek" käivad sõnad "armas kants" tema kodukoha Rajazanimaa kohta. Oma kodukohas
kirjutas ta need sõnad põhjentatud enesejaatuse ja varjatud kurbusega:
annaabi.ee 
