Üldine Teatriajalugu II
sai Berliini politseidirektorilt loa teos lavatsada, aga pidi teravad kohad välja jätma. Sellest sai
menutükk, järgneval hooajal juba 13. saksa teatri laval. Sai 20. sajandi enim mängitud saksa
draamaks. Teos Wedekindi maailmapildi kunstiliselt veenvaim kujund; teoses surma,
puberteedifantaasiaid, armastust, hukku jne. Iseloomulik vitaalne eluvaade.
Mitmes näidendid teemaks tabuvaba armuelu.
Põhiteos veel "Lulu-tragöödiad: "Maavaim", "Pandora laegas" kirjeldab tüdrukut Lulud, tema
meelelisust, kuidas ta erinevaid mehi haarab. Teemaks ka mõrvad, loos põrkuvad naine ja kord,
mis ei käi omavahel kokku. Lulu jääb kunstifiguuriks, nimetu projektsiooniväli meeste, lesbilise
krahvinna kirena; Lulu hävib, ei suutnud alluda ühiskondlikele normidele, moraalile.
Dramaturgia antinaturalistlik, sündmused leiavad aset suletud situatsioonides, dialoog
distantseeritud, irooniline, tegelased marionetlikud. Lavale jõudmine keeruline, Wedekind pidi
protsessima, asja ajama