Konfliktipsühholoogia
staatuse, võimu ja vahendite omamise poole, mille käigus oponentide eesmärgiks on
oma rivaale alla suruda, kahjustada või elimineerida. Teine arusaam käsitleb konflikti
kui inimeste erinevuste tagajärge. Üsna levinud on konfliktide situatiivne käsitlemine.
Näiteks Rüttinger käsitleb konflikte kui pingesituatsioone. Donohue ja Kolt kui
situatsiooni, milles osapooled väljendavad erinevusi oma individuaalsete vajaduste ja
huvide rahuldamisel, kogedes seejuures teise poole sekkumist. Lulofs ja Cahn kui
suhtlemissituatsiooni, mida iseloomustab osapoolte sõltuvus üksteisest, erisuguste
tulemuste lootus, suhete halvenemine ja soov tekkinud pinge kiiresti lahendada.
Konflikti on võimalik määratleda kui suhet, teineteise suhtes ükskõiksete inimeste
vahel konflikti ei teki. Näiteks Glasl määratleb sotsiaalset konflikti kui osapoolte
suhet, milles vähemalt üks osapooltest tunnetab mõtete, arusaamade, tunnete ja
soovide ühitamatust, mis viib teise osapoole mõjutamiseni
annaabi.ee 
