Tema lasteluule on määratud last mõjutama, see on pedagoogiline suuremal määral kui täiskasvanuile kirjutatud luule. Luule abil tahab autor lapsi kujundada nagu kasvatajagi. Luule eesmärgiks on laste esteetilise meele ergutamine, nende vastuvõtlikuks tegemine heale luulele ning kunstile üldse. Ellen Niidu lasteluule toon on arusaadav, lahke, valitseb rõõmus asjalikkus, last võetakse tõsiselt, ei ole ette manitsemist ega tagantjärele tõrelemist, ei lullutamist-nunnutamist. Iseloomulik on laste- ja suure luule vahelise piiri sujuvus. (Kabur, 1975) Niidu lastelooming toetub ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. Ellen Niidu luuleraamatud pole rahulolu sisendavad idüllimaalingud, vaid pidev
annaabi.ee 
