"lulgeva" - 1 õppematerjal

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikullaklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastroolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. LÖÖGIMAHT Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70 ml verd. Seda nimetatakse löögimahuks. MINUTIMAHT Täiskasvanud inimesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse õhe südamepoole kaudu minutis lulgeva vere hulka (löögimaht x löögisagedus = minutimaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. VERESOONED - Arterid - Veenid - Arterioolid - Kapillaarid PULSS ·Südame süstoli ajal aordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nimetatakse arteripulsiks. Pindmise mateperifeersete arterite pulssi on võimalik palpeerida. ·Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu.