Eesti rahvakunst ja käsitöö
NAHK töödeldi 19. sajandi lõpuni kodus, õpiti töötlema keemiliselt.
· Keemiline töötlemine käis uriini ja puutuha leelidega või lubjalahusega.
· Lambanahast tehti peamiselt kasukad, veisenahast pastlad.
· Hobuse veovarustusse kuuluvad esemed tehti toornahast ja töödeldi tökati või rasvaga.
SEPATÖÖ igas külas oli oma sepp, sepatöö hulka kuulusid tööriistad, uksehinged,
hobuserauanaelad, suuremad naelad tegi sepp, kirstude lukuplaadid.
· Sepp oli enamasti küla kõige lugupeetum mees. Tema järgi hakati nimetama ka teisi
ametimehi (puusepp, kingsepp)
NAISTE KÄSITÖÖ
· Aeganõudvam kui meestetöö, peamine käsitöö oli kiudude töötlemine ja tekstiili
valmistamine.
· Vanim tooraine oli lambavill ja lina, vähesel määral ka kanepit ja nõgest.
· Peenemast linasest sai pidupäeva rõivad (põlled, särgid, tanud), jämedamast suvised
tööriided, voodilinad, käterätikud.
annaabi.ee 
