Tõde ja Õigus II Terve tekst
Mitte et ta oleks kartnud oma tegu üles tunnistada ja, kui vaja, selle
eest ka karistust kanda, vaid hoopis midagi muud valdas tema meeli. Kui Ollino ja Tigapuu
hoiduvad ehk tõepoolest kokku ja varjavad vana eest sündmuse tõsist käiku ning kui tema ta
ometi välja lobiseb, milleks peab siis seda nimetama? Kas ei ole see tõesti juba pisut
keelekandmine või peaaegu nuuskimine, nagu teeb seda mõni Lible või Kopfschneider, kes
piiluvad pesukojas, uste taga, läbi lukuaugugi, et siis tuhatnelja direktori juurde joosta rääkima?
Indrekul tundus lõpuks ainukese lohutusena: asi puutub ju isiklikult temasse ja iseendaga võib
ta teha, mis tahab. Teised võivad salata, kui nad tahavad, tema ise ei salga.
Nõnda otsustas ta ja jutustas direktorile kõik, et saaks kogu jandist ükskord ometi lahti.
,,Ma mõtlesin kohe," lausus direktor, kui Indrek oli lõpetanud, ,,et kuis siis hullamisega, sest
Tigapuu ei hulla ju, tema läheb kohe kaklema
annaabi.ee 
