Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
ehk kilter ja rehepeksul rehepapid. Määravaks oli teraviljaeksport. Peamisteks
teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder, vähemal määral kasvatati kaera, hoopis vähe nisu.
Kasvatati meriino lambaid. Kasutusele tulid sajandi lõpus ka viljapeksumasinad. Suurenev
tarbimine ei suutnud sammu pidada majandusliku kandevõimega ning 18. sajandi
lõpukümnenditele langeb ka esimene tõeline mõisate pankrotistumise laine. Ühe abinõuna
kasutati luksuspiiranguid. Koos levivate valgustusideedega tõstatus küsimus kogu siinse
majandusssüsteemi otstarbekusest, avades tee agraarreformide ajastule. Kogu mõisamajandus
oli rajatud suhteliselt madalalt hinnatud talupoegade teotööle ja loonusandamitele. Koos
mõisapõldude suurenemisega kasvas talupoegadelt nõutava teotöö suurus.
Talumajapidamiseski oli kesksel kohal teraviljakasvatus, lisaks kasvatati hernest, kapsast,
annaabi.ee 
