Muutused Eesti kultuuris muistse vabadusvõitluse lõpus 19 saj. lõpuni
See tõi kaasa parema söögi ja inimeste tervisliku
olukorra paranemise. Kuna rahvaarv kiiresti kasvas 1750 aastateks oli põllumaa
lõppemas. Roseni deklaratsiooniga talurahva olukord langes täielikult. Linnade
olukord muutus Vene ajal vähe. Eestlasi ja sakslasi oli linnades enamvähem
samapalju, venelasi vähem.
1760-ndateks oli eesti pärisorjuslik majandus ennast ammendanud. Mõisnikel olid
majanduslikud raskused, seega nüüd oli neile keelatud paljud asjad luksuslikumast
elust. Talupojad muutusid mässuliseks ja oli tunda suure rahvamässu hõngu.
Kõrgemates kihtides hakkasid levima uued ideed. Saabunud oli valgustusajastu.
Kritiseeriti palju pärisorjust. See oli kasuks ainult talupoegadele, kellel oli võimalus
sellest vabaneda. Katariina valitsusajal muutus talupoegade õiguslik olukord jällegi
nad võisid omada vallasvara, määrati mõisakoormise ülempiirid, piirati mõisnike
annaabi.ee 
