Keskaegse linlase toidulaud
Luksuseks ja sotsiaalseks tunnusmärgiks olid ka peened lauakombed. Mõõtuandev oli sel alal
kõrgaadel, kelle käitumisviise püüdsid alamad kihid matkida. Etiketi järgi pidi söögilaud
olema kindlalt kaetud laudlinaga.
Söömaaeg algas traditsiooniliselt käte pesemisega. Seejärel loeti väike palve ,,Benedicite",
toiduvõtmine lõppes tänupalvega.
Luksus, sh pidusöömingute suurejoonelisus on suhteline. Liivimaa luksuslikke
pidusöömingud kahvatuvad muu Euroopa luksuslikuga tublisti.21
5. ARGIPÄEVA TOIT
Keskajal hinnati head toitu niihästi vürstlikes õukondades kui lihtrahva hulgas. Ka
argipäevadel sooviti süüa võimalikult hästi ja mitmekülgselt. Parimatel aegadel oli see ajastu
tõeliste maitseelamuste paradiis.
Keskaja Euroopas kannatas suur osa elanikkonnast sageli alatoitumust. Aastail 1315-1317 oli
suur üleeuroopaline näljahäda, millel oli Liivimaale väga rasked tagajärjed. See mõjutas kogu